Peaaegu nagu Provence'i aioli, aga palju lahjem, kui originaalretsepti uskuda. Tekitas minus esimesel korral tunde: "Kus oled sa olnud kõik need aastad..." ehk tähendab, et väga, väga hea asi.
Võta kaks muna, kolm suurt küüslauguküünt ja Borgese oliiviõli Extra Virgin sordist (miks just Borges - küllastumata rasvhapete tasakaal on oluline, Eestis müüdavatest oliiviõlidest üsna mitu sorti ei avalda oma täpset koostist ja paar sorti,mis avaldavad, on lahjad, proovisime, ei kõlba). Pane need toatemperatuurile, näiteks köögilauale, ja oota tunnike. Kogu kupatus peab olema toasoe.
Löö munad lahku, kollaseid pruugi, valged pane külma või anna kassile. Klopi munakollaseid kausis natuke. Pressi nende juurde küüslauk. Klopi. Lisa tasahaaval niristades oliiviõli. Raamatud ütlevad, et seda peab olema palju, aga oliiviõli on kallis... poolest tassist jätkub. Muudkui klopi, kuni segu on ühtlane mass ja kogu õli on sisse klopitud. Lisa natuke soola ja tilk sidrunimahla, kui kodus juhtub sidrunit olema. Maitse. Tee õudset nägu, sest küüslauk kõrvetab... naudi.
Sobib lihapoolise kõrvale. Väga kaua ei maksa ilmselt säilitada, ikkagi toores muna sees. Ma igaks juhuks vahetult enne suuremasse seltskonda minekut ka ei sööks...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment